{"version":"1.0","provider_name":"STACC","provider_url":"https:\/\/stacc.veebilahendused.ee\/et\/","author_name":"Merili Auser","author_url":"https:\/\/stacc.veebilahendused.ee\/et\/author\/merili\/","title":"STACCi projektijuhi artikkel avaldati mainekas teadusajakirjas - STACC","type":"rich","width":600,"height":338,"html":"<blockquote class=\"wp-embedded-content\" data-secret=\"gTkNcbT2qG\"><a href=\"https:\/\/stacc.veebilahendused.ee\/et\/stacci-projektijuhi-artikkel-avaldati-mainekas-teadusajakirjas\/\">STACCi projektijuhi artikkel avaldati mainekas teadusajakirjas<\/a><\/blockquote><iframe sandbox=\"allow-scripts\" security=\"restricted\" src=\"https:\/\/stacc.veebilahendused.ee\/et\/stacci-projektijuhi-artikkel-avaldati-mainekas-teadusajakirjas\/embed\/#?secret=gTkNcbT2qG\" width=\"600\" height=\"338\" title=\"&#8220;STACCi projektijuhi artikkel avaldati mainekas teadusajakirjas&#8221; &#8212; STACC\" data-secret=\"gTkNcbT2qG\" frameborder=\"0\" marginwidth=\"0\" marginheight=\"0\" scrolling=\"no\" class=\"wp-embedded-content\"><\/iframe><script>\n\/*! This file is auto-generated *\/\n!function(d,l){\"use strict\";l.querySelector&&d.addEventListener&&\"undefined\"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!\/[^a-zA-Z0-9]\/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),c=new RegExp(\"^https?:$\",\"i\"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display=\"none\";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute(\"style\"),\"height\"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):\"link\"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute(\"src\")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener(\"message\",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener(\"DOMContentLoaded\",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll(\"iframe.wp-embedded-content\"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute(\"data-secret\"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+=\"#?secret=\"+t,e.setAttribute(\"data-secret\",t)),e.contentWindow.postMessage({message:\"ready\",secret:t},\"*\")},!1)))}(window,document);\n\/\/# sourceURL=https:\/\/stacc.veebilahendused.ee\/wp-includes\/js\/wp-embed.min.js\n<\/script>\n","thumbnail_url":"https:\/\/stacc.veebilahendused.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/10\/Sulevi-artikkel-1-1024x535.png","thumbnail_width":1024,"thumbnail_height":535,"description":"Tartu \u00dclikooli, STACCi ja Qureteci teadlaste avaldatud uuringust selgus, et 99,8% Eesti inimestest kannab v\u00e4hemalt \u00fchte sellist geenivarianti, mille t\u00f5ttu oleks m\u00f5nda ravimit tarvis v\u00f5tta tavap\u00e4rasest erinevas annuses. Jutt on \u00fcsna sagedasti kasutatavatest ravimitest, mida v\u00f5tab iga p\u00e4ev \u00fcle viie protsendi elanikkonnast."}